…Kokkusaamised toimuvad öösiti ülikooli raamatukogu ovaalse lauaga kaminasaalis, lektoreiks on kultusõppejõud erinevatest maailma ülikoolidest. Ise nimetavad nad seda kõike Ööülikooliks

                                                             ühest unenäost
                                                      
Kui minna südaöösel teaduse ja kunsti ristteele,  koputada raadioaparaat õigele lainele võib selgete ilmade korral kuulata kaasahaaravaid mõtisklusi nii loodusteaduslikel kui üldhumanitaarsetel teemadel. Ööülikooli poiste algne idee, kutsuda korra nädalas kõnelema üks hinnatud õppejõud Eesti ülikoolidest, on pannud raadiot kuulama ka need inimesed, kes on läinud üle elukooli päevasesse õppesse.   Kuidas kõnelda keerulistest asjadest lihtsalt, ilma et väheneks käsitletava teema akadeemiline kaal. Tihti kasutataks selle kohta väljendit, et see või teine professor kõneles "inimkeeles".  Ööülikooli sarjas vastab eesti mõtleja ka neile, esmapilgul nii lihtsatele, küsimustele: Miks ta hommikul üles tõuseb ja tegutsema hakkab? Mis annab jõudu? Mis on tema kire ja ekstaasi allikas? Milline on see kõige kummastavam lõiguke tema valdkonnas, mis ei lase õhtuti rahulikult uinuda. Ööülikool on hea näide sellest, et ka süvateaduslikel teemadel on võimalik kõnelda ainest "lahjendamata".  Mis on need joovastust tekitavad tulemused, millest tekib see  kõikehaarav kaif, mis ka vana akadeemiku vere keemistemperatuuri lähedal hoiab.  Ma näen Ööülikoolis seda katalüsaatorit, mis aktiviseerib inimesi esitama küsimusi. Esitada õigeid küsimusi on elamise alustaladeks nii tavaelus kui teadustöös. Nii loodusteadustes kui kaunite kunstide vallas. Ööülikool on õigel teel, püüdes paradoksaalselt käia ühe jalaga ühel, teisega teisel teel, otsides vastuseid kahele põhiküsimusele -  "kuidas?" ja "miks?". 



#no news#